Paneelide montaaž
Meie eesmärk on olla klientidele usaldusväärne partner, olgu selleks siis eratellija või peatöövõtja. Võtame vastutuse, peame kinni tähtaegadest ja oleme ausad kõigi osapoolte vastu.
Õõnespaneelide paigaldamine
Reeglina tuleks õõnespaneelid paigaldada otse transpordivahendilt. Standardlaiusega õõnespaneelide tõstmiseks kasutatakse kahe haaratsiga tõstetraaversit. Haaratsid on varustatud paneeli alt läbipandavate
ohutuskettidega.
Kahe tõstehaaratsiga tõstetraaversi nimitõstevõime on 3000 kg. Kui tõstetav paneel on raskem, tuleb kasutatada teisi
tõsteabivahendeid. Raskemaid BEP40/120 ja pikemaid kui 11 m paneele tuleks tõsta kahe kraanaga.
Montaažimajakad
Enne õõnespaneelide paigaldust kogu paigaldusala nivelleeritakse ja selgitatakse välja aluspinna kõrgeim punkt. Nivelleerimine tehakse kas niveliiri või laserkiirega.
Paigaldusala (müüritisele ja paneelseinale) kõrgemaisse punkti asetatakse esimene majakas kõrgusega umbes 10 mm (vuukide mõõtmed on antud tööjoonistel). Montaazimajakatena kasutatakse eripaksusega neopreenkummi, vineeri, paltmass või metallappe, mis kinnitatakse naelaga aluse külge. Vajadusel toetuspind tasandatakse eelnevalt betoonseguga.
Ühe õõnespaneeli kohta paigaldatakse 4 majakat. Majakas paigaldatakse õõnespaneeli äärmise õõne kõrval oleva vaheribi alla. Montaazimajakate paigalduskohad kantakse teostusjoonisele.
Piisavalt sileda, metallikandja või raudbetoontala, -riiv või –seinapaneel, aluspinna korral võib kasutada ka neopreenkummist riba
(näiteks 20×10 mm Shore (kõvadus) 60) liimimist aluspinnale.
Õõnespaneelide paigaldusskeem
Kuna õõnespaneele võib valmistada erineva kandevõimega, peaks olema paneelide kandevõime paigaldusskeemil täpselt ära näidatud. Paneelide laadimine transpordivahendile ja paneelikoormate väljastamine tehasest toimub paigaldusjärjekorras. Paneelide paigaldusskeem peab olema nii paigaldajatel kui ka transpordivahendi koormast paneele laadivatel töölistel.
Lisaks autojuhile on transpordivahendi koormal tööline, kes paigaldab paneelile haaratsi ja kinnitab paneeli alt läbi ohutusketi.
Transpordivahendilt laadimisel jälgitakse õõnespaneelide paigaldusskeemilt paneelide paigaldusjärjekorda ja kontrollitakse plastmasskorkide olamasolu kõigis õõnetes, aga ka nende õiget ja püsivat asetust.
Tõstmine
Õõnespaneelide, nagu teistegi lastide, ümberpaigutamine peab reeglina toimuma üle vaba territooriumi- tõstetsooni otse paigalduskohani.
Paneeli tõstmise ajal ei tohi tõstetsoonis (tõstevahendi noole
töötsoonis) töötada. Kahest paigaldajast koosnev töölüli juhib paneeli vahelae paigaldusskeemil näidatud kohale.
Objekti tõstetööde kavandamisel tuleb üksikasjalikult arvestada nii transpordivahendite juurdesõiduteede ja liikumissuundadega kui ka kraana noole töötsooni paiknemisega. Kogu tõstevahendi töötsooni ulatuses tuleb tagada tõstevahendi juhile nähtavus õõnespaneeli liikumise üle.
Õõnespaneeli sängitamine
Esimene õõnespaneel tuleb paigaldada võimalikult täpselt, et vastavalt paigaldusskeemile järgmiste paneelide paigaldus sujuks häiretata. Kui paneel on paigalduskohast umbes 10+20 cm kõrgusel, võetakse ohutusketid lahti ja heidetakse paneeli peale. Seejuures tuleks eelnevalt veenduda, et haaratsist vabanev paneel ei saaks alla kukkuda.
Paneelide paigalduse ajal ei tohi paneelide paigalduskohast madalamal kõrgusjärgul (korrusel) töötada.
Õõnespaneelid sängitatakse paigalduskohale paigalduskangi abil, vajadusel rihitakse paneeli asendit märkide järgi. Paigaldusel pööratakse erilist tähelepanu vahelae alumise tasapinna (paigaldushorisondi) hälveteta kujunemisele.
Seejärel paneel vabastatakse tõstehaaratsitest. Järgmise paneeli võtmiseks viiakse kraanaga tõstehaaratsid selle paneeli kohale.
Vahelae vuukide sarrustamine
Õõnespaneelid töötavad ehitises (konstruktsioonis) seda jäigastava elemendina. Paigaldatud õõnespaneelid peavad töötama ühtse monoliitplaadina. Selleks otstarbeks paigaldatakse paneelide vuukidesse vastavalt vuukide sarrustamise skeemile sarrusvardad ja vuugid
betoneeritakse.
Enne sarruse paigaldust puhtastatakse vuugid sinna sattunud prahist, talvel lumest ja jääst. Sarruse õige asendi tagamiseks kasutatakse fiksaatoreid.
Vuukide betoneerimine
Monteeritavad paneelehitused saavad oma lõpptugevuse ja jäikuse vastavalt vuugibetooni tugevusele. Arvutuslikke jõude vastuvõtvates liitevuukides tuleks kasutada betoonisegu (tugevusklass näidatakse tööjoonistel), mille tugevus ei tohiks olla väiksem liidetavate elementide tugevusest. Vuukide täisvalamiseks võib kasutada peeneteralist tavabetoonsegu minimaalse tugevusklassiga C16/20 (fck,
cyl= 16 N/mm2), soovitavalt C20/25.
Paneelide vuugid betoneeritakse valatava konsistentsiga betoonseguga ühtlase pideva joaga. Betoonisegu peab täitma kogu vuugi mahu ja katma ühtlaselt kogu sarruse pinna omakaalu või välismõju- vibratsiooni toimel. Vuugibetoon peaks olema tavaliselt sellise konsistentsiga, et seda saaks kasutada tihendamiseta. Segu õige vesi-tsementteguri valikuga
peaks välistatama segu kihistumine, tsemendipiima väljajooksmine.
Betoneerimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamkasutatavateks meetoditeks on vuukide täisvalamine kas ämbrist (kannust) või teisaldatavast valukopast. Viimasel ajal on levinud ka erinevad meetodid betoonisegu pumpamiseks paneelivuukidesse.
Vuukide betoneerimisele järgneb värskeltvalatud betooni hooldamine, kaitsmine liigse niiskuse või kiire kuivamise eest suvisel ajal, talvel aga täiendav soojustamine.
Vuukide betoneerimine talvel
Talvetingimused raskendavad vuukide monolitiseerimist. Näiteks temperatuuri +5oC juures toimub betooni kuivenemisprotsess nii aeglaselt, et nädalaga saavutab kivinev betoon vaid poole nimitugevusest. See asjaolu nõuab talvetingimustes vuukide monilitiseerimistööde läbiviimist kas lisasoojustusega (vuugi soojendamine “roosa” küttetraadiga, betoneeritud vahelae pealt soojustamine ja alt soojendamine jms) või külmumisvastaste lisandite kasutamist betoonisegus.
Talvetingimustes on soovitav võtta vuugibetooni tugevusklass üks aste kõrgem projektijärgselt nõutavast. Kui betoonisegu jäätub kivinemise varases staadiumis (enne kui see on saavutanud küllaldase jäätumise kindluse –5 N/mm2), tekib betooni hilisemas vanuses tugevuse tunduv kadu.
Vuukide monolitiseerimisel on tähtis osa õõnespaneelidest vahelae jäigastamisel. See asjaolu nõuab teostuse eriti hoolikat kavandamist.
Vuukide monolitiseerimisele järgneb pindade viimistlemine, mida siinjuures ei vaadelda.